Ohepalu raba

Ohepalu raba asub Kõrvemaa kirdeservas. Raba on nimetatud arvatavasti kõrval asuva samanimelise küla järgi. Alustades Ohepalu külast matka, satume kohe küla taga kitsale siirdealale, kus kasvab segamets, milles siin-seal valgusküllasemaid männitukkasid. See kitsas metsariba kujutab endast üleminekuala mineraalmuldadelt turbasamblaga kaetud alale.

Astudes mõne sammu rabasse märkame kohe arvukalt kandilisi korrapärase kujuga laukaid. Need omaaegsed turbavõtukohad ääristavad külatagust rabaserva.

Liikudes edasi mööda õõtsuvaid rabamättaid, märkame et rabapind ei vaju oluliselt jala all, kuna tegemist on pinnavee toitelise kõrgrabaga. 2002.a. kuival suvel matkasime rabas rannaplätadega. Ümberringi näeb erineva kuju- ja suurusega laukaid. Siin-seal hakkavad silma õõtsikuga kaetud rohelised laigud. Need on kinni kasvanud laukad, mille peale ei maksa väga julgelt astuda - samblakihi all võib olla mitu meetrit vett.

Liikudes edasi mõnisada meetrit, silmame enda ees lagedat vetevälja. See on Ohepalu Suurjärv - kõige suurem järv Lääne- Virumaal. Järve pindala on c.a. 67 ha. Kogu järve ümbritseb mitmekümne meetri laiune õõtsikuriba, mis näitab, et järve pindala oli varem tunduvalt suurem.

Aga mismoodi tekkis nii suur veekogu Ohepalu raba keskele. Üks arvamus on, et järv on jäänuk kunagisest suurest veekogust, mis varematel aegadel ulatus küla äärde välja. Teise teooria järgi tekkis järv raba põlengust jäänud lohku. Viimase teooria kasuks räägib ka asjaolu, et järve põhi on kaetud kändudega.