Ohepalust

Info

Ohepalu on muljetavaldava ajalooga looduskaunis küla Kõrvemaa "tagahoovis".

Õnnela.ee enamus tegevusest leiab aset Kõrvemaal, väikeses Ohepalu hajakülas.

Ohepalu küla

Esmakordselt on muinasasula mainitud 1241. a. Taani hindamisraamatus. Arvatavalt Taani munkade poolt ristitud aastail 1219. või 1220. Oli tolleaja Eesti suuremaid külasid, umbes 50 adramaad. Küla vahelt, maapinnalt korjatud savinõukillud pärinevad umbes samast perioodist. Kultuurikihi ulatuse ja intensiivsuse põhjal võib oletada märksa vanemat asustust. Mutimullahunnikutest ja künnivagudest tuleb välja rauasulatusest tekkinud klaasja pinnaga šlaki tükke. Uurimistööde praegune seis ei luba asula vanust konkreetsemalt kindlaks määrata. Küll aga leidub rahva suus levinud jutte Kirikumäe ja Linnamäe nimelistest paikadest. On olemas legend, et kui vaenlane tungis maale, siis läks rahvas Ohepalu järverappa pakku.

XX saj teise kümnendi lõpuni kuulus Ohepalu küla Kolu mõisa alla ning oli selle mõisa ainus küla. Küla läbis rannikualadelt sisemaale suunduv tähtis ühendustee. Rändajatele oli rajatud iga teele jääva mõisa maale mitu kõrtsi, kus jalgu puhata.

Esimese Eesti Vabariigi aastatel oli Ohepalu küla hiilgeaeg. Sel ajal moodustus külasse kolm asumit. Küla keskosas viljakamatel põllumaadel laiusid põlistalud. Raba servas väheviljakal pinnasel asusid viis saunikutalu. Seda küla osa kutsus rahvas Kassisabaks. Kolmandat osa külast kutsuti Saunakülaks, seal elasid endiste mõisateenijate järeltulijad, kel oli vähe põldu.

Külas olid olemas kõik külaeluks vajalikud ettevõtted: neljaklassiline külakool, tuuleveski, pood ja meierei.

Kes tahab teada, mis sellest külast tänaseks päevaks järgi on jäänud, tulgu ja kaegu oma silmaga!